Bituumensindlid sobivad igale katusele (viil-, mansard-, kelpkatus jm), mille kalle on vähemalt 11 kraadi. SBS baasil kummibituumenit sisaldavat aluskatet kasutatakse alati räästaserval ja kogu katusel, kui kalle on alla 18 kraadi.
Bituumensindlite ajalugu ulatub ühe jalaga 19. sajandisse, kui 1893. aastal arendati esmakordselt välja bituumensindlite eelkäija, asfaldist katusekate. Originaalne asfaldist katusekate, oli sarnane asfaldirullkattele ilma pealispinna graanuliteta. 1897. aastal lisati pinnale kiltkivi graanulid, et muuta materjal vastupidavamaks. Tolleaegsete graanulitüüpide hulka kuulusid vilgukivi, austri karbi tükid, dolomiit, lendtuhk, ränioksiid ja savi. 1901. aastal hakati materjali kõigepealt ribadeks lõikama, ning alles seejärel kinnitama katustele ühe ja mitmekihiliste sindlitena.
Ameeriklaste leiutis
Bituumensindlid on Ameeriklaste leiutis ning 1911. aastal hakati sindleid kasutama juba universaalsemalt üle Ameerika, ning bituumensindel asendas kiirelt seni populaarsed puitsindlid. Kuna pakkusid pikaajalisemat kaitset, olles veekindlam ja vastupidavam kui lihtsad puitsindlid. 1939. aastal toodeti juba 11 miljonit ruudukujulist katusesindlit. Algselt kasutati sindlite sisuna puuvillast riiet, puitmassi ja paberit, ning alles 1970. aastal võeti kasutusele fiiberklaas, mis oli tugevam, vastupidavam ja tulekindlam tugevdus materjal.
Bituumensindlid täna
Tänaseks on bituumensindlist saanud kõige populaarsem katusekattematerjal Ameerikas, ning kuigi Euroopas pole nad veel niivõrd levinud, võib väita, et ka Euroopas on bituumensindlite populaarsus tõusuteel. Bituumensindlid sobivad hästi nii uue katuse ehitamiseks kui ka vana uuendamiseks. Tänu oma kergele kaalule, taskukohasele hinnale, vastupidavusele ning pikale elueale, otsustavad järjest rohkem majaomanikke sindelkatuste ja Owens Corning bituumensindlite kasuks.